Seitsmevennapäeval sai suve selgroog murtud. See tähendab, et täies hoos on nii viljavõtt kui PRIA pindala- ja loomapõhiste toetuste kontroll, mille osaks on ka taotleja toetusaluse maa kasutusõiguse kindlakstegemine, kirjutab Kairi Kaasik, PRIA toetuse teenuse arendamise büroo teenusejuht.
Pindala- ja loomapõhiste toetuste taotlemisel on oluline meeles pidada, et taotlejal peab olema maa kasutamiseks seaduslik õigus, sealjuures kasutusõiguse tõendamiskohustus lasub just kliendil. Kui taotlejal puudub põllumajandusmaa kasutusõigus, kuid vaatamata sellele hakkab ta maad harima ning taotleb põllumajandusmaa kohta toetust, rikub ta omandiõigust ning selle maa osas toetust ei maksta. Toetust saab taotleda põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.
Osana pindala- ja loomapõhiste toetuste ehk otsetoetuste kontrollist vaadataksegi üle ka omandisuhted ja kasutusõigus. Maa kasutusõiguse omamine on üks toetuse saamise nõuetest, mida PRIA valimi alusel kontrollib. Nende taotlusaluste maade osas, kus klient ei ole maa omanik, küsitaksegi kontrollis tõendusmaterjali, mille alusel taotleja poolt maad kasutatakse. Niisugune nõue ja kontrollipraktika on kehtinud juba 2004. aastast, aga näeme, et tänavu on selleteemalisi küsimusi tavapärasest rohkem.
Maa kasutusõigust kontrollitakse nii era- kui ka riigimaadel. Kui riigimaade puhul saab lepingu olemasolu kontrollida riigi kinnisvararegistrist, siis eramaade kasutamisel tuleb tõestus (leping või kasutamise kinnitus maaomanikult) esitada kliendil ise.
Suuline leping vajab kinnitust
Eraomandi korral reguleerib rendisuhteid võlaõigusseadus (§ 339–360). Seadus ei kehtesta rendilepingule kohustuslikku vormi, see võib olla nii suuline kui ka kirjalik. Kasutusvaldust reguleerib asjaõigusseadus (§ 201–224), tasuta kasutamise lepingut võlaõigusseadus (§ 389–395).
Eesti seadused võimaldavad suulisi lepinguid, kuid arvestama peab, et suulisele rendilepingule tuginedes, peab taotleja suutma tõendada selle olemasolu. Sellisele seisukohale on asutud ka kohtupraktikas. PRIA kontrolli sattudes tuleb esitada piisav kinnitus, et maa kasutamiseks on kokkulepe olemas.
Maaomaniku allkirjastatud kirjalik kinnitus on kõige õiguskindlam ja usaldusväärsem tõend. Kinnitus suulise lepingu olemasolu kohta võib olla vabas vormis, aga oluline on, et selguks, kes, millise maa, kellele ja mis alustel on kasutamiseks andnud. Kasutusõigust võivad tõendada ka muud usaldusväärsed tõendid, mis võimaldavad tuvastada maaomaniku tahteavalduse maa kasutusse andmiseks, näiteks maaomaniku e-kiri või telefonikõne PRIAle.
Kui maaomanik ei saa kirjalikku kinnitust anda, peab taotleja esitama omapoolse kirjaliku kinnituse lepingu olemasolu kohta, millele on lisatud maaomaniku andmed (nimi ja kontakt). Võimalus on, et maaomanik võtab ise PRIAga ühendust või PRIA teenistuja võtab maaomanikuga telefoni teel ühendust. Sellisel juhul annab maaomanik PRIAle rendilepingu olemasolu kohta suulise kinnituse. Kui PRIAl ei õnnestu aga maaomanikuga kontakti saada, siis lasub tõendamiskohustus siiski taotlejal.
Eelistage kirjalikke lepinguid
Näeme oma töös, et suuline rendileping jätab tootja haavatavasse positsiooni. Kui maa kasutusõigust ei ole võimalik tõendada, jääb toetus selle maa eest saamata. Paraku pole harvad ka juhused, kus maaomanik ja tootja on läinud suve jooksul tülli ning omanik teavitab PRIAt, et tema maadele toetust taotleda ei tohi. Isegi juhul, kui algselt oli suuline leping olemas, mida aga ei õnnestu tõendada, peab PRIA arvestama maaomaniku tahtega ning taaskord on tootja nõrgemal positsioonil.
Soovitame võimalike segaduste ja vaidluste vältimiseks teise isiku eramaa kasutamisel eelistada kirjalikke lepinguid. Sama kehtib ka lepingute ülesütlemise kohta. See tagab nii tootjale kui ka maaomanikule kindluse.
Loe ka: Pindalatoetuse taotleja peab olema maa tegelik kasutaja ja tal peab olema maa kasutamiseks ka õigus |
Maaeluvõrgustiku teenistus 
Sisukaart
Prindi
Üles